Euroopa Liidu toetatud kutsehariduse õppijate õpiränne sai Eestis alguse juba 25 aastat tagasi. 1998. aastal võttis SA Eesti Kutsehariduse Reformi juurde loodud Eesti Leonardo keskus vastu esimesed õpirände toetuse taotlused. Kui esimese taotlusvooru raames sooritas praktika välisriigis 43 kutseõppurit, siis 2023. aastal juba 1434. Kutsehariduse õpirändeks välja jagatava toetuse suurus on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes eelmisel aastal kokku 5,2 miljoni euroni.
Kas kulutatud rahast ja ajast on olnud kasu?
Eelmisel aastal viis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur läbi uuringu, mis võtab kokku 5408 Erasmus+ õpirändes osalenud kutseõppuri õpikogemused, kes ajavahemikus 2014–2023 tegid oma tööpraktika kas osaliselt või täielikult välisriigis. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas on õpiränne toetanud kutseõppurite elukestva õppe võtmepädevuste ja tööandjate soovitud tööelu üldoskuste arengut.
Elukestva õppe võtmepädevuste arendamine on kutseõppes oluline. Ühest küljest on tegu kutseharidusstandardist tulenevate õpiväljunditega. Teisalt on kutseharidus otseselt töömaailmaga seotud ning peab vastama tööturu vajadustele ja ootustele. Tööandjad hindavad varasemast rohkem edukat toimetulekut toetavate pädevuste omandamist, mistõttu on oluline kutseõppes nende arendamisele tähelepanu pöörata. Käimasoleva kutsehariduse reformi eestvedaja Triin Laasi-Õige on rõhutanud, et tööturg ja tööandjate ootused on muutunud: enam ei räägita spetsiifiliste oskuste kiirest omandamisest, vaid edukat toimetulekut soodustavatest oskustest, hoiakutest ja pädevustest laiemalt, nagu seda on probleemilahendamis-, koostööoskus jne. Kutseharidus peab neile ootustele vastama, et toetada inimese hakkamasaamist kogu elu jooksul.
Kogu mahus artiklit loe:
